ARMASTAN by Triin Katriin

Ei suuda kauem varjata

Ja ütlen, et ma armastan
Su sees kõik järsku karjatab
Ja oled nagu seisvas vees

Sa hämmeldud, mind vaatad veel
Saad aru, et ma täitsa sees
Ses mängus, kus kõik haiget teeb
Ja ähmaseks läeb selge meel

Sa võtad selle tunde mult
Kaob jõud, jääb alles puhas kuld
Sest südamest saab puhast tuld
See leek ei kustu, sulab kuld

Miks avasin end Sulle ma?
Mis teed nüüd selle tundega?
Ma haiget saan ju nagunii
Sest armastus on puhas piin

Kui sellele ei vastata
Jään nagu võrse kasteta
Sel teel nüüd pean ma astuma
Kus tunnete eest vastutan

Kui võtaks sõnad tagasi?
Ei, pigem põlen vagusi
Ses leegis kõik nii puhtaks saab
Ja avanemas mulle taas

On Sinu hingeväravad
Need tunduvad nii säravad
Ma olen valmis sellel teel
End Sulle andma, veel ja veel

Sest oled teinud armastust
Mu südamesse harva sust
On tunded kerged tekkima
Nüüd hoian kõiki hetki ma

Sest aega pole raisata
On elus vaja elada
Ja endast anda sajaga
Ja kõike, mida vajad Sa

Ma armastan Sind, tuttav hing
Mu armastusel puudub hind
Nüüd tead, mis tunnen, vastama
Ei pea Sa mulle samaga

Sest armastus on minu sees
See minu elu suureks teeb
See säramas, see kauniks keeks
Mu hingest särab kaugele

Ei pea ma kartma kaotada
Sind, sest ilmselt kokku taas
Me saame, kas siis siin või seal
Ju keegi suurem seda teab